Vene- ja Eestiaeg
Relvadeta valged koondati Virumaale laagritesse, kus enamus
tüüfusesse surid. Loodearmee lakkas olemast.
Eesti kaotas probleemse liitlase ning pidi ise Venemaa vastu astuma ja Antant ei
tahtnud endiselt rahust midagi kuulda.
Venemaa koondas hilissügisel Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid
mitmekordselt.
Narva kaitselahingud - Vabadussõja kõige raskemad ja ohvrirohkemad. Venelased
saatsid aina inimesi peale, kuid tulutult. ka 1000-ndete meeste eludega ei
suudetud eestit alistada.
Ohtlikuim hetk tekkis 7. detsembril, kui venelased hakkasid üle Narva jõe tungima ja
oli oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti, siiski saadi Lõuna-Eestist abiväge
ja paljude ohvritega suudeti oht kõrvaldada.
Tartu rahuläbirääkimised
Läbirääkimiste käik sõltus Narva all käivast lahingust
Tartus psühholoogiline sõda - Venelased jätsid eestlastele mulje, et nad saadavad
annaabi.ee 
