eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid. Okasnahkseile on ainuomane tsöloomist tekkinud hiljuse- ehk ambulakraalsüsteem, mis talitleb ühtaegu nii ringe- kui hingamiselundina. (1,2) Joonis 2. 3) Nautiloidid on primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga. Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad nautiloidide kivistised on leitud Kambriumikivimitest. (1,2) Joonis 3. (kirju lubjakivi kirju paas) Geoloogia muuseum joonis 1. http://www.looduskalender
Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Ammoniitidel oli spiraalne aragoniidist ja orgaanilisest ainest koda, mis koosnes paljudest vaheseinaga eraldatud kambritest. Viimases, nn elukambris, oli pehme keha (kivististes pole säilinud), muid kambreid täitis gaas. Koja pealispind oli sile või ornamenteeritud. Läbimõõt on 1 cm kuni 2 m. Nautiloidid (Nautiloidea) on väikesed primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Neist teatakse suhteliselt vähe. Nad on tänapäevaste kalmaaride ja kaheksajalgade väljasurnud sugulased. Nad elasid troopilistes vetes paarisaja meetri sügavusel. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga. Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad
limuseid: tigusi, karpe ja nautiloiite. Teod on spiraali- või heeliksikujulise kojaga, kes elavad tänapäevalgi nii meredes, mageveekogudes kui ka maisnaal. Eestis leidub tigude kivistisi Alam-Kambriumi sinisavist, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ning Siluri lubjakividest. Karbid on kojaga (kahe poolmega kojad) limused kes ilmusid Ordoviitsiumis ja eksisteerivad tänapäevalgi. Eestis leidub karpide kivistisi Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumis ning Siluri lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Nautiloidid on mitmekambrilise kojaga, primitiivsed peajalgsed. Koda oli kas spiraalselt keerdus või sirge ja kambrid üksteisest vaheseintega eemaldatud ja gaasiga täidetud. Nautiloiidid on välja surnud. 7. Brahhiopoodid Brahhiopoodid ehk käsijalgsed kuulusid mere põhjaelustiku hulka ja neid leidub tänapäevalgi. Olid üksiku eluviisiga. Eestis leidub alates Kambriumi liivakividest, kõige arvukamalt on esindatud aga Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides. Käsijalgsete koda koosneb kõhtmisest ja
Kiskjatest on leitud Kambriumi Burgessi kiltadest ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid püüdsid saaki surmavate nõelavate rakkudega. Kambriumi ajastul ilmusid samuti kiskjate hulka kuuluvad nautiloidid. Nagu kaasaja molluskidki, kuulusid nad peajalgsete klassi, kes kasutavad saagi haaramiseks kombitsaid. Arvukalt Kambriumi nautiloide on leitud Hiinast. Mujalt on neid teada vaid üksikuid. Kambriumi nautiloidid olid väikesed: enamike pikkus jäi 2 ja 6 sentimeetri vahele. Täielikult puudusid Kambriumi meredest suured kiskjad - loomad, kes oleksid suutnud purustada suuri merekarpe või kiskuda tükkideks suure saaklooma viisil, nagu kaasaja krabid ja kalad seda teevad.
Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks. Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat. Alguses settisid Eesti alal jahedas merevees liivad ja savid
jäätumisega. Ordoviitsiumi teises pooles, enne järsku väljasuremissündmust, oli üsna pikalt sobivaid tingimusi merefaunade mitmekesistumiseks. Toimus just merefauna mitmekesistumine arvukalt mereselgrootuid (karpvähilised ja sammalloomad), arenesid edasi vetikad, tekkisid samblad, ainuraksed eukarüoodid (kiirelised); kihtpoorsed (tänap. korallkäsnad); käsnad, korallid, kitiinikud (kellukakujulised organismid), kõhtjalgsed, karbid, käsijalgsed, konodondid, nautiloidid. 6. Kirjelda üldistatult kalade evolutsiooni põhilisi sündmusi Paleosoikumis, iseäranis aga sündmusi ca 400 Mat, varases Devonis. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Selgroogseist ilmusid ordoviitsiumis lõuatud (Agnatha) ja lõpuks ka kalad. Devonis läks lahti juba suur kalade mitmekesistumine. Luukalade primitiivseim esindaja oli Paleosoikumis elanud akantoodid (ogalised väikesed kalad). Lõuad tekkisid lõpusekaartest (väljasurnud)
annaabi.ee 
