Gootika e. Gooti stiil
vertikaalsust.
Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused
võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid.
Nimetus ,,gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga
midagi pistmist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti
(ajast ja arust nagu gootidel).
Gooti skulptuur on arhitektuuriga otseselt seotud, arenedes romaanika ülistiliseeritud ja
ekspressiivsest laadist naturistlikumas suunas.
14.saj-st hakkab enim levima ka vabaplastika (tiib- ja kappaltarid, pühakukujud jms.).
Gooti maalikunst on alguses samuti arhitektuuriga seotud.
Eriti kõrgel tasemel on gootikas vitraaz.
Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid
akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras.
Gootika Eestis: Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste (barokne tornikiiver), Pühavaimu
ja Oleviste kirik ja paljud Eesti maakirikud