Eesti riiklikkord/poliitiline elu (1918-1934 )
Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu
linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga,
saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana.
Ohuallikad- suurimaks ohuallikaks peeti kommunistliku venemaad, mõningat ohtu nähti ka natslikkus saksamaas. Venemaa- näiliselt olid suhted hea
naaberlikud, rahutust tekitas kavatsus sõlmida eesti-vene vastastikulise abistamise leping. Selleks nõuti, et eesti lubaks rajada oma territooriumile punaarmee
baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes
oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted
annaabi.ee 
