mees, pidi lõpuks oma nõrkust tunnistama. Ta on väga põhimõttekindel, jäädes endale kindlaks ka kaoses. Mõskin oma iseloomult ei sobitu antud ajastu Venemaa olustikku eriti hästi, kuna tema vaated ei olnu nö sobilikud tema seisusele. Aadelkond pidas normaalseks, et enamik ühiskonnast on nendest alamad ja nii tuleb neisse ka suhtuda. Kuna ta ei taha kellelegi haiget teha kannatab ta seeläbi ise väga palju. Ta armastas Natasje Filippovnat,kellesse ta armus esimesest silmapilgust ja kellele ta tegi kohtumise esimesel õhtul abieluettepaneku, millest naine keeldus, kuna ei pidanud ennast nii puhta ja õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna ka Mõskinit, seda hilej tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga, kui too külastas Moskvat, et kätte saada pärandust, mille oli talle jätnud tema tädi. 2
vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt. Abielu soovis ta, et tunda kaasa ja aidata naisel uuesti tunda end väärikana. Nastasja keeldus, kuna ei pidanud ennast nii õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna vürsti, seda hiljem tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga. Vürst armastas korraga kahte naist. Enda abikaasat Aglajat ja Nastasjat. Nastasja pani vürsti valiku ette, kas tema või Aglaja. Rogozin mõrvas Nastasja. Kui vürst nägi naist surnuna ei olnud ta shokeeritud. Vürst langes suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks.