"Inimene on ise oma õnne vaenlane"
ise suurimaks takistuseks oma õnnele.
Raamatus ,,Hüljatud" kirjutab autor Victor Hugo: ,,luuletajaInimene hakkab langema, veereb
allamäge, valgub laiali, isegi variseb kokku -- ja seda iseeneselegi peaaegu märkamatult. Tõsi
küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat
ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahel tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus
selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega." Nasjasja Filippovna, kellel oli ka
teine võimalus õnnelikuks saada ning oma elupäevad hingerahus veeta, mängib maha ka selle
maha. Nimelt kui ta enne oma pulmi vürstiga rahva seas Rogozini pilku märkab, anub
Nastasja meest, et too ta sealt ära viiks, mistõttu abielu ei sõlmitagi.
Oleks Nastasja Filippovna ennast rohkem väärtustanud ning teinud seda, mida ta südames
soovis, oleks kõik tema jaoks hästi lõppenud. Seevastu käitub naine hoopis hüsteeriliselt,