Hingamiselundkond
kohaneb nn kõrgmäestikutingimustega (vere punaliblede ja hemoglobiinisisaldus suureneb,
jms)
Kõrgema õhurõhuga on tegemist näiteks sukeldumisel. Keskeltläbi suureneb veesamba rõhk
iga 10 sügavusmeetri kohta 1 atm. Suurenenud rõhu tõttu hakkab kudedes lahustuma ka
gaasiline lämmastik (mis muidu hingamises ei osale). Nt pikemaajalisel ca 40 m sügavusel
viibimisel võib lämmastiku tõttu tekkida imelik heaolutunne, tähelepanulangus,
mõtlemisvõime kadumine, unisus; veel sügavamal narkoositaoline seisund. Ka
amatöörsukeldujale on ohtlik liiga kiire pinnaletõus: rõhk langeb liiga kiiresti ja kudedes
lahustunud lämmastikku ei jõuta verega kopsudeni ja sealt välja kanda. Lämmastik see
eraldub mullikestena, tekib kessoontõbi ehk dekohaigus (dekompressioonihaigus): valud
jäsemetes, N2 mullikesed võivad ummistada veresooni, põhjustades halvatusi jms.
Veebiviiteid:
· http://www.ebu.ee/esitlus/Hingamiselundkond.ppt
· http://www.youtube.com/watch?v=bwXvqSqAgKc
annaabi.ee 
