Konradi lugu
Näitas mulle oma kodu.
Sõime õhtust ning veetsime isegi ka koos öö. Tundsin end üle pika aja taas noorena.
Mõtlesin: ‘’Kas tema ongi, see keda ma otsinud olen?’’ See mis juhtus hommikul
tõukas selle küsimuse hoobilt pikali.
‘’Oeh, Konrad,’’ alustas ta. ‘’Sa ei rääkinud mulle kunagi, kuidas sa rikkaks said.’’
‘’Teadsin, et kord see küsimus su suust tuleb. Seda saladust olen ma vähesestele
rääkinud. Omal ajal olin ma Hollandis narkokullar.’’
‘’Ah see pole midagi!’’ ütles ta mulle, ja võttis endal paruka peast.
Ma jäin suu ammuli vahtima. Ei suutnud uskuda juhtunut. Inimene, keda ma arvasin
olema mu unistus, muutus hetkega Rapunzelist Shrekiks.
Panin end riidesse. Sõitsin Võrru oma korterisse tagasi. Panin piibu ette. Ja mõtlesin
endamisi – ‘’Turg ei ole vist siiski naise otsimiseks parim koht.’’