uimastiabi valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud. 10 veetmise võimaluste edasiarendamine, eesmärgiga haarata huvitegevusse võimalikult palju osalejaid; 6. Narkoennetusmudelite väljatöötamine arvestades paikkondlikku ja kultuurilist eripära; 7. Lapsevanematele ja teistele pereliikmetele suunatud narkoennetuse alaste koolitusmudelite väljatöötamine ja rakendamine; 8. Laste, noorte ja nende pereliikmete kaasamine ennetustöösse; 9. Objektiivse sõltuvusprobleemide alase informatsiooni edastamine kõikidele elanikkonna gruppidele, sealhulgas põhikooli, gümnaasiumi, kutsekoolide, erikoolide õpilastele ja õpetajatele, üliõpilastele, lasteaia kasvatajatele, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele ning lapsevanematele kasutades selleks
Uus algus oli 2000. a (Justiitsministeerium määrati koordineerijaks, loodi arengustrateegiad). Ennetuse osapoolteks määrati KPN, ministeeriumid ja KOV-d. Samas pole vastutus selge. Ennetus on liiga täitevvõimukeskne, omavalitsuste kaasatus on üldiselt vähene. 5 Hea näide on naabrivalve. Samas ennetatakse kuritegevust ka väljaspool neid programme, nt narkoennetuse jne raames. Üritatakse ka ennetada korruptsiooni vastava ühenduse GRECO läbi. Üldiselt on Eesti olnud selles edukas. Soovitati täiustada varase avastamise strateegiat, korraldada uuringuid, soodustada eetikakoodeksi rakendamist ja seada sisse järelevalve, moodustada töörühm. 3.5. Eesti kriminaalpoliitika võrreldes teiste riikidega Skandinaavias on vähe vange, ka Lääne-Euroopas. Ida-Euroopas on omakorda neist mõlemast suurem (enamasti alla 150 / 100 00 kohta)