kasvavad ainult ühes suunas. Moodustuvad metallidest, süsinikust, oksiididest (Al2O3, ZrO2), karbiididest, nitriididest ning nende diameeter 0,5-5 mm, pikkus 0,5-5 mm, Tavamaterjalidest on nad 100-1000x tugevamad (massiividest), on peaaegu lähedal sellele, mis on teoreetiliselt välja arvutatud ehk suht ideaalsed. Enne süsiniknanotorude avastamist, olid need kõige tugevamad materjalid. Kasutatakse VLS (vapour-liquid-solid) meetodit, mis põhineb ühedimensionaalse struktuuri, nt nanotraadi tekkel aurufaasist eraldumisel. Suurt rakendust pole leitud, sest suur hirm on nende tervislikkuse suhtes, nagu paljude nanoosakestega. Pilet 5 Vedelkristallid, omadused ja nende praktiline kasutamine. Vedelkristallid kahe sulamistemperatuuriga, lähikorrastatus ja voolavus nagu vedelikel, aga samas ka tahkise omadused. Värvus sõltub temperatuurist, enamasti pikliku kujuga, peatelg suhteliselt jäik. Otstes erinevate polariseeritusega asendajad, et elektri ja magnetväljale reageeriks
molekulide adsorptsiooniks. See tähendab, et iga tilgakesega kokkupuutuv molekul viibib pinnal molekulaarsete protsesside mõistes piisava aja, mis viib tilgakeses kristallisatsioonilise küllastumise tingimustes tilgakese pinnal kristalliseeruva materjali eraldumiseni. Tilgake eraldub pinnalt ning pinna ja tilgakese vahel tekib visker, mille mõõtmed on ligilähedased tilgakese diameetriga. Kasutatakse VLS (vapour-liquid-solid) meetodit, mis põhineb ühedimensionaalse struktuuri, nt nanotraadi tekkel aurufaasist eraldumisel. Paberi tootmine, paberi liigid. Paberitööstuse lähteaineteks on puitmass (nii okas- kui lehtpuude puit), üheaastaste taimede õled, põhk (riis, kanep, lina, pilliroog), vanapaber või kaltsud (puuvill ja lina). Olulised parameetrid on kiudude pikkus, paber okaspuutselluloosist (~3 mm) ontugevam kui lehtpuidust ~1mm, kiudude ehitus, okaspuidust paber on tihedam ja