uurimise ning loomisega. Nii väikeses mastaabis kaotavad paljud füüsikaseadused nagu nt gravitatsioonijõud oma tähtsuse ja määravaks saavad kvantefektid(1). See on teaduse ja tehnoloogia haru, mis tegeleb materjalide, struktuuride ja süsteemide valmistamise ja uurimisega, mille vähemalt üks mõõde on iseloomustatav nanomeetrilises pikkusskaalas. Nanotehnoloogia elemente juurutatakse tavapärastes tootmistehnoloogiates väga mitmetes erinevates valdkondades. Olgu selleks siis süsinik nanotorude lisamine paljudesse tavamaterjalidesse või keemiatööstuse efektiivsuse suurendamine nanoosakestest katalüsaatorite abil. Nanotehnoloogiat peetakse peamiseks tuleviku kõrgtehnoloogilise tööstuse aluseks(2). Nanotehnoloogia kiire rakendamise peamiseks takistuseks on taskukohase tehnoloogia puudumine, millega saaks valmistada nanostruktuure. On olemas palju erinevaid potentsiaalseid mooduseid, mida uuritakse, kuid ühist seisukohta pole veel leitud. Tänapäeval
Teemanti kasutatakse tema kõvaduse tõttu ka väga erinevate lõike- ja lihvimisvahenditena, kivimipuuride, klaasinugade, lihvimispulbrite, lõikekettad, viilid jt töövahendite valmistamiseks, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle. Teemantit kasutatakse ka etalonina, nimelt on olemas Moshi skaala, mille kõige väiksemale väärtusele 1 vastab talki kõvadus ja kõige kõvemale väärtusele vastab teemanti kõvadus. Veel kasutatakse teemanti, või õigemini teemandipuru nanotorude juures. Tavaliselt kasutatakse selleks metallpuru. Nimelt toimib metallpuru katalüsaatorina. Ta aitab kaasa sellele, et metaani molekulid kõrge temperatuuri juures lagunevad, nii et tekib süsiniku 6 aatomite pilveke, ms sadestub siis metallitükikestele ja moodustabki seal nanotorusid. Jaapani teadlane Daisuke Takagi ja ta kolleegid on aga otsustanud asendada metallipuru hoopis teemandipuruga
annaabi.ee 
