Keravälk
Abrahamson ja Dinniss uskusid endiselt, et kera välgu moodustavad just täpselt sellised räni
nanoosakestest koosnevad ketid. Ilmselt on teatud tingimustel võimalik, et ketid kasvavad pikemaks
ning kaarduvad selliselt, et oleks võimalik moodustada pallikujulise moodustise. Selle tulemusena
saab ka keravälgu heledust iseloomustada, sest puhas räni hakkab kõrgetel temperatuuridel kiirelt
oksüdeeruma. Iga nanoosake kattub ränioksiidi kihiga, mis takistab hapniku ligipääsu puhtale
ränile. Selletõttu võib kiire põlemine aeglustuda ning kestabki ainult kümneid sekundeid. Nende
nanoosakeste kogu on suhteliselt elastne ning võibki tunduda kui täispuhutud õhupall. Tänu
nanoosakeste väikesele massile on terve pall üldiselt kerge ning suudab maapinna kohal kergelt
hõljuda [4] [2].
4
3
annaabi.ee 
