Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud
mõõtu ja silmaga nähtavad. Mikrofüüsika on olemuselt kvantfüüsika. Kvantfüüsikale on
iseloomulik tema objektide pidetus, diskreetsus (nt aatomi energiatasemed) ning dualism
(kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle
lainepildis. Mõlemad aspektid täiendavad teineteist (täiendusprintsiip). Kvantfüüsika tekkis
19./20. sajandi vahetusel, jõudis õitsengule 20. sajandil (Planck, Einstein, Bohr, Heisenberg).
Nanoobjektide loomuse tõttu saab kvantfüüsika opereerida üksnes protsesside/nähtuste
tõenäosustega. Makrofüüsikat klassifitseeritakse vahel kui klassikalist füüsikat. Füüsikalise
tunnetuse arenedes on süüvitud makronähtuste mikroolemuse mõistmisse: optilised nähtused
taanduvad elektrodünaamikale, soojusnähtused molekulide kaootilisele liikumisele jne. (4)
Vaadeldavate objektide järgi hargneb füüsika paljudeks alamharudeks: elementaarosakete-,