SIGMUND FREUD
folkloristid, kuna tegeldakse otseselt naljatekstiga (vastupidi siis enamasti psühholoogidele, kes tegelevad vaid
psüühikaga). Kuid on ju selge, et üks ja sama nali paneb ühe inimese luksumiseni naerma, teise aga, kes võib olla
sama vana, samasooline ning samast sotsiaalsest keskkonnast, jätab täiesti külmaks. Siit tulenevad mitmed
psühhoanalüüsiga tegelejate edasised mõttearendused. Üks koolkonna väljapaistvamaid esindajaid, ameeriklane
Gershon Legman juhindub naljauurijate poolt teisendatud vanasõnast Ütle mulle, mille üle sa naerad, ja
ma ütlen, kes sa oled. Peateoses Rationale Of The Dirty Joke:A Analysis Of Sexual Humor vaatleb Legman
meelisanekdoote. Eksperimendi käigus palutakse rääkida oma lemmikanekdoot või nali, mis esimesena meelde
tuleb (Knuuttila 1982: 124). Neid analüüsitakse, sest vastav anekdoot peaks valgust heitma inimpsüühika
varjatuimatesse soppidesse.
Nagu eelnevast järeldub, nähakse naljade ning alateadvuse vahel vastavust