SIGMUND FREUD
esindajate töödes. Anekdoot kajastab nende järgi konkreetset ühiskonda, näidates, mida vihati, kardeti, eitati jne.
Psühhoanalüütilises suunas nalja ja tõsielu vastandus üldse puudub. Tegelikkusega on tegemist niivõrd, kuivõrd
meie seda kogeme, tunnetame, sest tegeldakse inimese psüühikas toimuvate protsesside ja selle tulemuse
vaatlusega. Selles suhtes pole objektiivse reaalsusega üldse seost. Naljamaailm ning naljatekst saab oluliseks alles
seejärel, kui ta on töödeldud meie teadvuse poolt.
Eespool on viidatud naljaterminite kõrval ka unenäo analüüsis kasutusel olevatele mõistetele. Muidugi pole
juhuslik, et Freud nalju analüüsima sattus. Tema unenäoteooria sarnaneb huumoriteooriale ning algtõuke
naljadest kirjutamiseks andis W. Fliessi märkus Unenägude tõlgendamise kohta: Unenäod paistavad vahel nii
naljakad. (Oring 1987: 271)
annaabi.ee 
