1. Milline alljärgnev väide on õige? bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale)
tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks" Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24.märtsil 1882 avalikkusele TB bakteri avastamisest TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma täiskasvanud elanikkonnast Nakatunutest haigestub tuberkuloosi elu jooksul 5-10% Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut haigusugu, millest pooled on nakkusohtlikud Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas Tuberkuloosi levik Tuberkuloosi nakkusallikas kopsutuberkuloosihaige Õhkinfektsioon Tuberkuloos levib: Pisikud erituvad rääkimisel, laulmisel, aevastamisel, köhimisel... · 1 köhahoog = 5 minutit jutuajamist rääkimisel
GENITAALHERPES Töö eesmärk võiks olla, et saada teada haigusest rohkem kuna pole ennem kuulnud sellisest haigusest. Genitaalherpes on sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus. Tekkepõhjused ja –mehhanismid : Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter Kujult kerajas Kokkide pere...
HIV ja AIDS Viktoriin 1. Mis on HIV? V: HIV (human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse ravimatu viirus 2. Mis on AIDS? V: AIDS on HIV haiguse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste nakkushaiguste kasvajatena 3. Kuidas levib HIV? V: Lisaks kaitsmata sekskuaalvahekorra kaudu nakatunud inimesega HIV võib levida otsesel kontaktil nakatunu verega ning sünnituse ja imetamise käigus 4. Kuidas HIV nakatumist ära hoida? V: Turvaline seksuaalelu; vali partnereid; stseriilse süstla kasutamine 5. Kust saab nõu ja abi ning kellele haigusest rääkida? V: Abi võib saada arstilt, terviselehekülgedelt, HIV ja AIDSI infoliinil. Nakatumisest peab rääkima lähidastele ja oma partnerile ning neile, kellega tahetakse seksuaalvahekorras olla 6. Millised on HIV sümptomid
Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii. Tõrje: mugulate vigastuste vältimine, säilitada mugulaid 2-4 kraadi juures. Külvikorras kartul teravilja järel. Seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. Mugulate puhtimine. o Kartuli-mustkärn säilib mullas, kandub edasi mugulatega, ristik halb eelvili. Nakatumist soodustab liigniiskus kartuli kasvuajal. Väheneb mugulate idanevus. Tõrje: mugulate
Tallinn 2009 Tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae). Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Tungaltera levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Veel 20. sajandil on märgitud mürgituspuhanguid. Kuivatatud teravilja
(Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe.Tungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg – talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas
eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS. Kuidas aru saada, kellel on HIV? Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest: Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole. Ehkki mõnel inimesel ilmnevad tervisehäired üsna pea pärast nakatumist, võib teistel sümptomite tekkeni palju aega minna. On teada juhtumeid, kus nakatunud inimesel pole kümne aasta jooksul mingeid sümptomeid tekkinud. HIVil puuduvad erilised, vaid sellele nakkusele iseloomulikud sümptomid. Tervisehädad, mis immuunsüsteemi nõrgenemisel tekkida võivad, on täpselt samad, mis võivad tabada ka inimesi, kellel HIVi pole. Tuleb meeles pidada, et immuunsüsteemi nõrgenemist tuleb ette ka inimestel, kes ei ole HIV-positiivsed. HIV-testi tegemine on ainus võimalus teada saada, kas kellelgi on HIV.
Autor: Savva Mirosnikov Õpperühm: IABM Email: [email protected] Esitatud: 30.04.2018 (uus versioon 09.05.2018) Juhendaja: Indrek Hiie TALLINN 2018 Sisukord 1. Mis asi on lunavara 3 2. Lunavara töö 4 3. Lunavaraga nakatunud arvutid 5 4. Näiteid lunavara rünnakutest 6 5. Lunavara eest kaitsmine 7 6. Lunavarast vabanemine 9 7. Kasutatud kirjandus 10 1. Mis asi on lunavara Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha (http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse- algtoed/lunavara/).
oma tervises.Chepatiidi viiruse poolt põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul, mistõttu on väga tähtis see kindlaks teha ja seda ravida. Chepatiidi kulg varieerub individuaalselt.On inimei , kellel areneb Chepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 520 aastat, enne kui tõsist muret tegema hakkab. Maailmas on ligi 170 miljonit viirusega nakatunud inimest ja igal aastal esineb 3 kuni 4 miljonit uut haigusjuhtu.Eestis on 1%haigestunuist ehk ligi 14 000 inimest. KUIDAS NAKATUTAKSE CHEPATIITI? Chepatiit viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus on kuivanud veres püsinud kauem kui palju teised viirused,isegi kuni kolm kuud. Tüüpilised nakatumisteed:
Pedikuloos ja sügelised PEDIKULOOS Haiguse tunnused • Nakatunud on peanahk, kulmud, ripsmed, kubeme- või habemekarvad • Peanahal võib leiduda täisid või juustes tinge • Hammustuskohad on paistes ja sügelevad • Harvemini võib tekkida mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine Põhjused • Levivad eriti laste kollektiivides/pikemate juustega inimestel • Nakatunud inimese peakatte, kammi kasutamine, kokkupuude • Kitsad elutingimused • Halb hügieen Ennetamine • Vältida võõraste kammide, peakatete, harjade, rätikute kasutamist • Enda esemete mitte väljalaenamine • Lastekollektiivides kontrollide läbiviimine, et vältida pedikuloosi levikut Ravi • Käsiravimid apteegis, erinevad šampoonid, salvid, spetsiaalsed kammid • Tugeva nahaärrituse või mädapõletiku korral
haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel Haigusnähud: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteperiood: 2 –4 päeva LASTEHALVATUS Levikuviis: kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Eestis oli viimane haigusjuhtum 1961. aastal MARUTÕBI Levikuviis: nakatunud looma hammustus Haigusnähud: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteperiood: sõltub hammustuse kohast, 2 – 8 nädalat Vaktsiin: olemas PUUKENTSEFALIIT Levikuviis: nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused Peiteperiood: 1 –2 nädalat Vaktsiin: olemas KOLLAPALAVIK Levikuviis: sääsehammustus
immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. Ajavahemik nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Viirus võib aastaid inimese organismis elada, ilma et mingid sümptomid selle olemasolu reedaksid. Haiguse kulg sõltub sellest, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HI- VIIRUSE LEVIMINE HIV elab kõikides inimese kehavedelikes, aga levib ainult vere, menstruatsioonivere, sperma, eelsperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu
kõrrelistel levivat seenhaigust. Süüdi olev seen kannab nime harilik tungaltera. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Kasvu soodustavad niisked ilmad. PALJUNEMINE Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. KASVUKOHT Levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. KASU tungalterast eraldatud toimeaineid kasutatakse ravimite valmistamisel. Abi on neist sünnitusabis, Parkinsoni tõve,
Haapsalu põhikool Suguhaigused ja nende vältimine Referaat Töö autor: Magnus Epkin Juhendaja: Reet Tuisk Haapsalu 2015 SISUKORD Mis on suguhaigus?................................................................................................ 3 Kuidas vältida sugulisel teel levivaid haigusi?........................................................5 Kuidas ma tean, kas olen nakatunud?....................................................................6 Mida teha kui olen nakatunud?............................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 2 MIS ON SUGUHAIGUS? Sugulisel teel levivad haigused (STLH) kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik
kindlasti tundmatuid seeni ja vähe mürgiseid seeni tuleb korralikult töödelda. DÜSENTEERIA Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus. Düsenteeriat kutsuvad esile viis šigellabakterit ning eri piirkondades on ülekaalus erinevad bakterid. Nakatumine toimub suu kaudu. Näiteks eirates hügieeninõudeid ja süües nakatunud toitu. Kui oled düsenteeriasse nakatunud, siis esinevad kõhulahtisus, väljaheide sisaldab verd ja lima, kõhuvalud. Inimene nakatub düsenteeriasse süües musti puuvilju, köögivilju, juues musta joogivett ja liiga väheselt töödeldud toite tarbides. Ennetuseks tuleb pesta köögi- ja puuvilju, toite korralikult küpsetada või muul viisil kuum töödelda. SALMONELLOOS
............................................................................................6 1.6Mitteresidentsed failiviirused......................................................................................7 1.7Makroviirus.................................................................................................................7 1.8Muud pahatahtlikud programmid................................................................................8 3.Kuidas aru saada, et arvuti on nakatunud viirusega?........................................................9 4.Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest?................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................13
...................................6 1.4.Mitteresidentsed failiviirused.......................................................................................................7 1.5.Makroviirus..................................................................................................................................7 1.6.Muud pahatahtlikud programmid.................................................................................................8 2Kuidas aru saada, et arvuti on nakatunud viirusega?..........................................................................9 3Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest?...................................................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................
kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes turismiriikides Kagu-Aasias ja Aafrikas. Seetõttu on mõistlik küsida enne reisi nõu reisinõustamise kabinetist. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs.
Toiduhügieeni koolituse küsimused ja vastused 1. Milline alljärgnev väide on õige? : bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 3. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale)
haigustunnuseid: loom kannatab janu all, suust tuleb vahtu; ta on agressiivne, arg ja tige üheaegselt, sööb kodus ebanormaalselt, 3-5 päeva raevusteb, ulub, lõpuks halvatus ja surm. Varases staadiumis haiget looma on raske tervest eristada. Tee kindlaks, kes on looma omanik ja küsi näha vaktsineerimistunnistust. Inimesel on marutaudi tunnused peaaegu samad nagu loomadel, puudub söögiisu. (Tallinna Tehnikaülikool, Loomahammustus) Kuidas teada et koerahammustus on nakatunud Kui arvad, et koerahammustus on nakatunud otsi kohe meditsiinilist abi, sest nakatunud looma hammustus võib viia ka veremürgituseni . Nakatunud haava tunnused: Haav muutub valulikumaks Paistetud ja punetus haava ümbruses Vedeliku või mäda lekkimine haavast Palavik üle 38°C ja värinad Paistes lümfisõlmed. (WebMD, Dog bites, 2013) Kasutatud kirjandus 1. WebMD, Dog Bites, Dr Rob Hicks on May 29, 2013,
võiks öelda isegi varastamine. Näiteks mõni nutitelefoni mäng võib nõuda juurdepääsu Teie piltidele ja kontaktidele. Milleks on vaja ühel nutitelefoni mängul juurdepääsu Teie kontaktidele või piltidele, kui mängu ajal ei kasutata pealtnäha ühtegi Teiega seotud andmelüli? Turbeeksperdid on avastanud mitmeid selliseid rakendusi, mis on pealtnäha kasulikud või huvitavad, kuid taustal varastavad nad telefonist Teie andmeid. Samuti võib pahavaraga nakatunud rakendus lisaks andmete varastamisele kaaperdada ka Teie kasutajakontosid (nagu näiteks gmail, facebook, twitter, jne.) kuni selleni, et võib üle võtta Teie mobiilse internetipanga. Teise suure riskina võib rakenduste poest suvalist rakendust alla laadides saada telefoni pahavara, mis võib hakata Teie eest kasutama tasulisi teenuseid, sh helistama tasulistele numbritele. See toimub esialgu Teile märkamatult, kuid ülemääraselt palju suurenenud arvesumma annab sellest kindlasti märku
Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt nakatutakse, kui marutaudis loom kedagi pureb, samuti kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu Kõikides euroopa riikides, kus on marutaudivastast suukaudset vaktsineerimist läbi viidud on rebaste ja kährikute arvukus kasvanud. 2003 aastal diagnoositi Eestis 863 marutaudi juhtumit, 2006 aastal marutaud vähenes märgatavalt, diagnoositi 114 juhtumit, 2009 aastal diagnoositi 3 loomal, ning viimane marutaudi juhtum diagnoositi 2011 aastal. Tänavu 2013 aastal kuulutati eesti marutaudi vanaks riigiks.
CD4-rakkude arv väheneb järsult ja veres on palju viirusosakesi. Haigus ise võib avalduda palaviku, neelamisvalulikkuse, lihas- ja liigesvalude, löövete, peavalu ning lümfisõlmede suurenemise näol. Seejärel läheb haigus asümptomaatilisse, varjatud kulgemise faasi, mil HIV-kandja tunneb end hästi ning ka haigused, mida ta sel perioodil võib põdeda, paranevad sama hästi kui normaalse immuunsusega inimestel. Faasi keskmine pikkus on kaks kuni kümme aastat ning sel perioodil saab nakatunud veres määrata viirusvastaseid antikehi. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi, mille peamised tunnused on süvenenud väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi AIDSi ehk HIV-haigusesse (HIV-tõbi). AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste
Tubakavaba ja HIV Sisukord Kelle jaoks? Mis on HIV? Suitsetamise maha Mille järgi ära tunda jätmiseks vajalik HIV-i nakatunud Miks loobuda? inimesed? Uued terviseohu Kuidas HIV levib? hoiatused Kuidas HIV ei levi? Tubaka tarbimise mõjud Kuidas HIV nakatumist ära hoida? HIV-i testimine Kelle jaoks? See interneti lehekülg on inimestele kes tahavad tubaka toodetest loobuda. Siit saab abi mida teha et loobuda. Lisaks vajate lisainformatsiooni ja toetust, võite helistada ka suitsetamisest
1. Salmonella bongori Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter. See on kepikujuline batker, mis põhjustab seedetrakti haigust nimega salmonelloos, mida iseloomustab krambid ja kõhulahtisus. See on tavaliselt kõigesööjate pisik ja on kõige sagedamini seotud roomajatega. 1.1.2. Salmonella enterica Salmonella enterica on kepikujulised fakultatiivselt anaeroobsed bakterid ja Salmonella perekonnast. Enamik salmonelloosijuhtumeid on põhjustatud toidust mis on nakatunud Salmonella enterica-sse, kergesti nakastuvad veised ja linnud. Toores kana- ja hanimunad nakatuvad Salmonella enterica-sse esialgu munavalgesse, kuigi enamik mune ei ole nakatunud. Kui muna aegub toatemperatuuril, hakkab munakollase kile murduma ning nakatub Salmonella enterica-sse. Külmikutamine ja sügavkülmutamine ei hävita kõiki baktereid, kuid oluliselt aeglustab või peatab nende kasvu. Pastöriseerimine ja toidu
Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga terad ei ole kõlbulikud. Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad.ungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas.
tunnused:nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused, mumps-piisknakkus tunnused: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik, herpes- kontaktnakkus tunnused: villid huultel, gripp- , rotaviirushaigus- piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel tunnused: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus, lastehalvatus- kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi tunnused: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus, marutõbi- nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt,
· P. cinnamomi levib, kui zoospoorid ja/või klamüdospoorid mullas ja vees satuvad sobivatesse(soe ja niiske) tingimustesse. · tuulega; · põhja- või pinnaveega nagu jõed või kastmisveega; · Masinate/agregaatide külge kleepuv pinnas. · Metsloomad. · Inimtegevus 1.1.1 Metsapuid kahjustavad liigid Euroopas · Phytophthora perekonna liigid kahjustavad puid kogu Euroopas põhjustades juure- ja tüvemädanikku, võrse- ja lehelaiksust ning lehtede närbumist, nakatunud taimed enamasti hukkuvad, kui taimed siiski ellu jäävad on nende kasv pärsitud. · Kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad Phytophthora haiguse levikut ja suurendavad nakatunud leppade arvu on jõe laiuse suurenemine, suvine veetemperatuuride tõus, savine pinnas jõekallastel ja aeglane vool jõgedes. · Phytophthora levik looduses on tihedalt seotud kliimatiliste parmeetritega nagu sademed, temperatuuride ning niiskuse kõikumisega ja kliimasoojenemisega.
levikust Los Angelese homoseksuaalsete meeste hulgas. Mõne aja pärast ilmus teateid selle kohta, et HIV-nakkus oli nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Euroopas olemas palju varem. Esimene kindlalt teadaolev HIV-i põhjustatud surmajuht oli tingitud süvenevast immuunpuudulikkusest ja see esines ühel inglise meremehel 1959. aastal. (Kutsar, 1994) HIV-i peamised ülekandeteed on järgmised: 1. Kaitsevahenditeta ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega. 2. Viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. 3. Rasedus nakatunud naiselt lootele/vastsündinule (raseduse ajal, sünnituse käigus ja/või rinnaga toitmisel) 4. Nakatunud vere ülekanne või nakatunud organi siirdamine. (Harro, Rüütel, 2004) Gonorröa ehk tripper
Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Saneerimine Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi
ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 mln nakatunud). HIVi nakatunute inimeste arvuks hinnatakse 42 mln. Nakatumine toimub suguhaigustesse peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigusi levib ka oraalseksi, suudlemise ja/või intiimse puudutamise läbi. Ka ema võib oma sündimata või vastsündinud last nakatada. Hepatiit B, AIDS ja süüfilis võivad levida ka vereülekandel ja verepreparaatide või süstalde korduvkasutusel narkomaanide hulgas
Johne haigus (Seminar nr 2) Veterinaarmeditsiin, 2.kursus, Johne haigus ehk paratuberkuloos on krooniline seedetrakti nakkushaigus mäletsejalistel, mis on põhjustatud Mycobacterium paratuberculosis (M. avium subsp. paratuberculosis) poolt. Paratuberkuloosi võivad haigestuda veised, lambad, kitsed ja mitmed metslooma liigid. Paratuberkuloosi nakatunud loomadel esineb kõhulahtisus, suur kaalulangus, loidus ja produktiivsus väheneb. Umbes 10% krooniliselt nakatunud karjast areneb elujooksul välja haiguse progresseeruv vorm, mis lõppeb looma surmaga. (Koets et al; 2015) Paratuberkuloosi avastamine ja kontrollimine on raskendatud, kuna sellel haigusel on väga pikk peiteperiood ja puuduvad kiired ja täpsed diagnostilised testid haiguse avastamiseks.
HIV - viiruse levik AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi pandeemia on ülemaailmne erakordne ja kiiret tegutsemist nõudev sotsiaalmeditsiiniline probleem. Pandeemia on haaranud ühe maa teise järel, sõltumata sellest, kas on tegemist arenenud või arengumaaga, hoolimata sotsiaalmajanduslikust seisundist, usulistest või etnilistest barjääridest. Pandeemia pidurdamatu progresseerumise peamistest põhjustest tuleb nimetada järgmisi: 1. HIViga nakatunud inimene kannab viirust oma organismis kogu elu . Kuna paljudel juhtudel ilmuvad haigusnähud alles aastate pärast, siis inimene ei pruugi oma nakkusest esialgu midagi teada ning ta võib viirust üle kanda teistele inimestele. 2. HIV levib sugulisel, parenteraalsel teel(süstimisel, vere või kudede ülekandmisel, arstiriistadega) ja emalt lapsele raseduse või sünnituse ajal ning rinnapiimaga toitmisel.
Kuid vahepeal on pilt muutunud 90% uutest ülemaailmselt registreeritud nakatunutest on heteroseksuaalsed inimesed. Immuunsuspuudulikkuse haigus Aids ei tee vahet ei homo- ega heteroseksualisti, ei mehe,naise ega lapse vahel. NAKKUS HIV-VIIRUSEST Kuidas levib Aids? Kõigepealt veel üks kord: igal ühel on Hiv-viirusesse nakatumise oht olenemata soost, nahavärvist, olles kas homo, lespi või hetero. Viirus pesitseb eelkõige nakatunud inimese veres, seemnes- või tupevedelikus, samuti ka nakatunud naise rinna piimas. Viiruse nakatumine on võimalik viiel erineval moel: · Kaitsmata suguline vahekord. · Kui sa kasutad nakatunud narkomaniga ühist süstalt või süstlakomplekti osi. · Lahtise nahavigastuse kaudu · HIV-viirust kandvate emade lapsed võivad nakatuda juba emaihus, sünnitamisel või rinnaga imetamisel. · Viimax jääb alati risk nakatuda vereülekannete ja verepreparaatide kaudu. KUIDAS AIDS EI LEVI? · Ühisest klaasist joomisel.
+10 kraadi (vale) 7. Milline järgnevalt esitatud väide kodulindude sulatamisel on õige? : kodulinde tuleb sulatada kõige kauem 1 tunni jooksul (vale) juba kord sulatatud kodulindu tuleb töödelda 24 tunni jooksul (õige) juba kord sulatatud kodulindu tuleb töödelda 6 tunni jooksul (vale) sulatamisel tekkinud vedelik kasutatakse toidu valmistamisel ära (vale) 8. Milline alljärgnev väide on õige? : bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 9. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et..
Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks.
Fourth level maksavähki ja maksatalitluse häireid. Fifth level Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. Bhepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Bhepatiidi viirusekandjaid on üle maailma 2 miljardit inimest, 350 miljonit põeb juba kroonilist Bhepatiiti. Chepatiit Chepatiit on Chepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maksahaiguse või kahjustuse teke tähendab, et see organ ei tööta korralikult. Selle tagajärjel hakkate märkama muutusi oma tervises. Chepatiidi viirusest põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul.
- Rotaviirus (soolepõletikud) Levikuviis saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel Haigusnähud kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteaeg 2-4 päeva - Lastehalvatus Levikuviis kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis nakatunud looma hammustus Haigusnähud närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteaeg sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalat Vaktsiin olemas - Puukensefaliit Levikuviis nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus
Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse. Seal moodustub põistang-põiekujuline 4-5mm vastne. Inimene nakatub toitudes veise vähetöödeldud või toorest lihast, mis on nakatunud põistanguga. Inimene on nudipaelussi päris peremees, veis on vaheperemees. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Laiussi vaheperemeesteks on vähikesed ja kalad.
kui ka Euroopas olemas palju varem. Esimene kindlalt teadaolev HIV-i põhjustatud surmajuht oli tingitud süvenevast immuunpuudulikkusest ning see esines ühel inglise meremehel 1959 aastal. Hilisemad uuringuandmed on kinnitanud, et HIV ringles nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Euroopas juba 1960 - 1970-ndatel aastatel. 3. Kuidas inimene nakatub ? Inimese nakatumine sõltub sellest, kuidas HIV kandub nakatunud inimeselt üle tervele inimesele. Viiruse ülekandumine toimub kolmel viisil: 1. Sugulisel teel (mehelt naisele, naiselt mehele, mehelt mehele ja naiselt naisele) tupeeritise või seemnevedelike kaudu. 2. Vere, vere koostisosade, kudede või elundite ülekandmisel. Viirusega võib inimene nakatuda kontrollimata doonorivere ülekandmisel ning steriliseerimata süstalde või nõelte korduv kasutamisel, nagu seda teevad näiteks narkomaanid narkootikumide
B-HEPATIIT OTTO KARL NÄRSKA KUIDAS LEVIB? • B-HEPATIITI PÕHJUSTAV VIIRUS (HBV) ON NAKKUSOHTLIKUM KUI A- HEPATIIDI JA C-HEPATIIDI VIIRUSED. SEE LEVIB EELKÕIGE KAITSMATA SEKSUAALVAHEKORRA AJAL SPERMA JA TUPEVEDELIKU KAUDU, AGA KA OTSESEL KONTAKTIL NAKATUNUD VEREGA (PIISAB KONTAKTIST 0,00004 ML NAKATUNUD VEREGA). B-HEPATIIT VÕIB LEVIDA KA VEREÜLEKANDE JA NÕELATORKE KAUDU KUID KA SÜNNI JOOKSUL EMALT LAPSELE SÜMPTOIMID • ISELOOMULIKUKS TUNNUSEKS ON NAHA, LIMASKESTADE JA SILMAVALGETE KOLLAKAKS VÄRVUMINE. NAHA VÄRVUMINE TOIMUB 25% HAIGESTUNUTEST, ENAMIKUL JUHTUDEL KAASNEVAD HAIGESTUMISEGA VAID NÕRKUS, IIVELDUS JA OKSENDAMINE. B-HEPATIIT ON ÜKS KÕIGE LEVINUMAID NAKKUSHAIGUSI MAAILMAS, OLLES 100 KORDA NAKKAVAM KUI HIV RAVI
lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. Mükoosil on palju vorme, enamik avaldub nahahaigustena (dermatomükoos), mõni taba ka siseelundeid (aktinomükoos). Kandidoos ehk kandidomükoos (pärmseenetõbi) on naha, limaskestade ja siseelundite seentõbi, mida tekitavad pärmseened. Inimene võib nakatuda puu- või juurvilja, saastunud esemete või nakatunud haigete kaudu. Pärmseente kahjustavat toimet tugevdab antibiootikumide pikaajaline kasutamine. Tekitab piiristunud limaskestakahjustusi, allergilisi lööbeid, ulatuslikke nahapõletikke või ekseeme, samuti võib see tabada siseelundeid. Soor on on suu limaskesta ja siseelundeid tabav seenhaigus, mis on eriti sage imikutel, kes saavad selle mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. 2
Üldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6
maksakahjustuse ulatus. B-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidi ravis kasutatakse viirusevastaseid ravimeid ning ravi eesmärk on vähendada maksapõletiku või kahjustuse ulatust. B- hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. Organismi immuunsüsteemil on C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda kui A- ja B-hepatiidist. Seetõttu areneb üle 80 protsendil inimestel, kes on nakatunud C-hepatiidi viirusega, välja krooniline C-hepatiit. Nende maksakude kahjustub ning haiguse lõppstaadiumis võib tekkida maksapuudulikkus või isegi maksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika aja jooksul. C-hepatiiti põdevate inimeste maksa seisund halveneb väga erineva kiirusega ning seda ei ole võimalik täpselt prognoosida. Mõnel haigestunul ilmnevad 20 või isegi 30 aasta jooksul vähesed muutused, samal ajal kui teisel võib maksakahjustus
Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperatuuril 1,5 aastat Tundlik lipiidsolventidele
Nõrgestatud immuunsüsteemi korral kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom - AIDS. Hepatiit Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida võivad põhjustada erinevad viirused, aga ka toksilised ained ja ravimid. Verega levivatest viiruslikest maksapõletikest on enam levinud B- ja C-hepatiit. Hepatiit B viirus on levinud kogu maailmas, mis levib vere kaudu ning kõige sagedamini sugulisel teel. Harvadel juhtudel võib viirus levida ka nakatunud esemetega kokku puutudes, sest kuivanud veretilgas võib viirus olla nädalaid nakkusohtlik. Kui tulevase ema veres on viimasel kolmel raseduskuul B-hepatiidi viirus, võib laps nakkuse saada sünnil. 95% nakatunud vastsündinutest ei jää haigeks kohe, vaid kunagi hiljem. B-hepatiidi haigel emal on viirus ka rinnapiimas. Rinnaga tohib ta toita ainult siis, kui laps on
said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada
konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Puidu lagundamise käigus tekib oksaalhape ja selle neutraliseerimiseks vajab seen lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 cm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad,
annaabi.ee 
