Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad. Tegelikult on väga raske identifitseerida ja klassifitseerida arvutiviiruseid
3.1.Levimine Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Levivatest viirustest ligi 98% levib e-posti kaudu. Nakatamiskiiruse (aktiivsuse) järgi saab viiruseid klassifitseerida kas aktiivseteks (Fast Infectors) või väheaktiivseteks (Slow Infectors). Aktiivne viirus on viirus, mis olles aktiivselt mälus ei nakata ainult parajasti käivitatavaid faile, vaid ka neid, mis on lihtsalt avatud. Sellise viiruse resultaadiks on see, et pärast mõne käivitusfailide kontrollprogrammi käivitamist on enamus käivitusfaile korraga nakatunud.
annaabi.ee 
