Referaat naivismist
Naiviste on nimetatud ka pühapäevamaalijateks, kuna tihti maalivad nad oma lõbuks. Elatist
teenivad nad tihti muu tööga. Enamasti suhtuvad nad nähtavasse maailma lapseliku
puhtsüdamlikkusega. Üldjuhul ei kasuta naivistid tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse
kujutamise võtteid ega arvesta anatoomiat. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult
kunstniku isiksusest ning just sellega püütakse seletada naivistliku kunsti värskust ja
ainulaadsust. Naivistlikes teostes on üldjuhul väga kindlalt konstrueeritud kompositsioon.
Naivismi kohta on öeldud, et see on isetekkiv, see tähendab, et seal kus areneb naiivsus,
sünnib ka naivistlik kunst. Naivismile on iseloomulik pöördumine tagasi esemete alguse
juurde, kohatine kohmakus ning detailiderohkus.
Prantsusmaal vastandus naivism kunstivooluna teadlikult klassitsistlik-akadeemilisusele.
Teatavasti soosis see ajajärk kunstiinstitutsioonidest eraldiseisvate kunstiilmingute levikut,