Eesti köök
Eestile eripärane kalatoit
on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest.19.
sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka
toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja
-valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud
tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid
müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsidhakkasid
korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi
teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud
nagu kartulisalat, marineeritud
kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms.
Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad
ulatuslikke mõjutusi ida