Eesti kiirjooksu traditsioonidest
Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu
võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6-ga 100 meetris maailma
edetabeli esikümnesse Liivia Härsing. Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid
järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem. Korduvate saavutustega
suutis seda ületada alles Eesti 2000. aastate esisprinter Katrin Käärt. Veel aste edasi nihutas
õrnemasoo kiirjooksu taset Egel Uljas kes osales ainsa Eesti naiskiirjooksjana 2004. aasta
Ateena olümpiamängudel. Esimese suuremate tiitlivõitudeni jõudis 2005. aastal tõkkesprinter
Mirjam Liimask, kes võidutses nii U23 Euroopa mietrivõistlustel kui ka Universiaadil. Ala
esinumbriks täna on mitmekülgne Ksenija Balta, kelle valduses on nii 100m (11,47s) kui ka
200m (23,05s) Eesti rekordid.
Meeste kiirjooksus (tõkkesprint) on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel
annaabi.ee 
