*a. tooviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris b. hinnatousuga antud riigis c. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega d. tootuse suurenemisega antud riigis ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 2 (1 point) Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on naitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki toopuudust tootust *b. on suhteliselt sarnased nahtused ning seetottu "siin ja praegu" neid eristada on suhteliselt keeruline c. on nahtused, mida polegi voimalik kindlaks teha d. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse valjaselgitamise pole mingeid probleeme ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 3 (1 point) Maksebilansi kapitalikontol kajastuvad: *a. erainvesteeringud kodumaal b. riigis toimunud kapitaalkaupade (pohivahendite) tehingud c
Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked; (nahtused): Vaga muutlikud hudrometeoroloogilised tingimused; merel liikuvad laevad. Avamerel on peamised lained tuulelained Eelmisest tulenevalt veetaseme korgseisude, tormilainetuse, (aga ka laevade poolt tekitatud lained). Muud lained on upwellingute esinemise, sette transpordi jne. mittelineaarne margatavad pohiliselt ainult rannikupiirkondades. Otsese tuule
omandas selleparast mõned erijooned, mida muidu vahest poleks tekkinudki. Regiooniparadigma põhiväited 1.Geograafia ülesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia iilesanne Maa kõigi regioonide kirjeldamine. 2.Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnahtuste ja inimtegevuste p6imikut. See vaide toimib: a) "filtrina" -geograafilised on ja kirjeldusse tuleb haarata ainult vastastikm6jus olevad nahtused ja tegevused; b) kirjelduse iilesehitamise p6him6ttena, selle kava alusena -faktid tuleb esitada samades seostes, nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3. Geograafilist regiooni m6isteti kui ruumilist klassi: a) ta sisuks, universaaltunnuse vaartuseks, on teatav konkreetne vastastikm6jude p6imik b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane ja see omapara tuleb kirjelduses selgesti avada;
toimub aine üleminek tahkesse faasi. 78. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: • Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused – van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. • Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 79. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada
vahendab kokkuporge voimalust. 30. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: · Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. · Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 31. Mis on märgumine? Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Kolme kokkupuutuva faasi puhul on faasidevaheliste pindpinevuste suhted on aluseks küllalt tähtsale nähtusele - märgumisele.
Nt tööviljaksus(kvalitatiivne) esineb ühe konkreetse töölise individuaalse tööviljakusena. Tähtsaim tunnus, mille alusel saab kindlaks teha mis tahes nähtuse kuuluvuse kvaliatiivsesse ja kvantitatiivsesse rühma , on dimensiooni tüüp. Oletame et W ja T on mngid mõõtühikud, (nt meeter, tonn, kg) ja et W≠T, siis kvantitatiivsed on need nähtused , mille dimensioon on W või T, kvalitatiivsed nahtused on need mIlle dimensioon on W/T või T/W. Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed- murrulisedToodete hulk Toote hind Tööliste arv Tööliste palgatase Masinate kogus Tööviljakus Kvalitatiivsed võivad levida vaid kvantitatiivsete keskkonnnas. 31. Indeksite klassifikatsioon
annaabi.ee 
