M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Ta on koguni paranemas.»
«Olgu; ootame, näeme. Ta on niisama kindlasti kadunud, nagu Muff Potter on surmale
määratud. Seda räägivad neegrid, ja nemad teavad niisuguseid asju kõige paremini, Huck.»
Siis lahkusid nad mõtteid mõlgutades.
Öö oli juba peaaegu möödas, kui Tom oma magamistoa aknast sisse puges. Ta riietus suurima
ettevaatusega lahti ja jäi magama, õnnitledes ennast, et keegi tema kõrvalhüppest ei teadnud.
Tal
ei olnud aimugi, et tasakesi nahisev Sid oli ärkvel, ja seda juba tund aega.
Kui Tom ärkas, oli Sid juba riietunud ja läinud. Valguses ja õhus tundus midagi hilist. Tom oli
hämmastunud. Miks polnud teda nagu harilikult hüütud, kiusatud, kuni ta jalad alla sai? See
mõte
täitis teda halva aimusega. Viie minutiga oli ta riides ja all, tundes end haigena ja unisena.
Perekond istus veel lauas, kuid oli hommikueine lõpetanud. Polnud ühtegi etteheidet, kuid
kõik