Renessansi kirjandus
Kelmiromaanid
levisid peaageu kõikjal Euroopas.
Pastoraalse romaani rajaja oli hispaania kirjanduses Jorge de Montemayor teosega 'Diana'. Teisena
pälvib esiletõstmist Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) lamburromaan 'Galatea', mis on
Dianat matkiv teos.
Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge.
Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks
dramaturgiks sai Lope de Rueda (1510-1565), kes lõi ulatuslikke komöödiaid, ja lühifarsse.
Hispaania draama õitsenguaeg oli 17. sajandi esimene pool, millal tegutsesid andekas kirjanikud
Lope Felix de Vega Carpio (1562- 1635), Tirso de Molina (1570, 1584- 1648), Juan Ruiz de
Alarcon y Mendoza (1581-1639), Pedro Calderon de la Barca (1600-1681). Sellesse ajastusse
ulatub ka Cervantese looming, kes viljeles draamat ja proosat. Draama valdkonnas on tema