Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
Merevees lahustub vähem hapnikku kui magedas vees (tõelise mere). Meie läänemeri pigem
magevesi, meie organismid on soolasemad kui merevesi.
Respiratsiooniorganid (hingamiseks, gaasivahetuseks)- lõpused, kopsud, nahk, sool (2
kalaliiki Eestis, kes võimelised sooltoruga hingama- hink ja vingerjas), ujupõis.
Loomad läbimõõduga alla 1mm ei vaja spets. respiratsioonipindu.
Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele.
Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus.
Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb)
Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub).
Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad,
molluskid)- ei ole kasulik pumbata edasi tagasi. Erandid: silmud, tuurad.
Veeloomad kulutavad hingamise peale suhteliselt rohkem energiat kui maismaaloomad (kalad
annaabi.ee 
