toitume õigesti ja käime läbi õigete inimestega - kõik selle nimel, et ükskord olla kui Jumal ja mitte alluda teiste poolt seatud reeglitele. Kas me ei ole selle kõige juures pisut lapsikud? Nagu laps, kes solvunult endale lubas, et täiskasvanuna on tema õiglasem ja sööb iga päev jäätist ja annab oma lastele ka. Kui mina olin 8 aastane, tahtsin ma ülekõige omada kobar banaane laua peal. Vene ajal maksis kilo banaane 125 - 325 rubla, olenevalt müüja nahaalsusest ja müügimehe julgusest. Tänapäeva vääringus vaevalt 1-2 eurot. Kuna raha oli vähe, siis ei saanud mu pere endale kilo banaane lubada - mitte kunagi. Oma vihas ma lubasin endale, et tulevikus hakkan ma banaane sööma - täna on see lubadus täidetud. Ma võin minna Eedenisse ja osta endale kobara banaane 1-2 euro eest ja olla rahul - kuid ma pole. Et banaane; kiivisid; ananasse ja muid luksuskaupu on niipalju, on selle väärtus ja õnnetegur langenud.
Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? Ants kehastas teoses kavalust, kuid eelkõige õelust. Mina usun, et tema oli isiklikult vastutav kõige halva eest, mis Vanapagana elus juhtus, nt Maia surm ja pidev vaesus. Ma kahtlen, kas tema näol oli tegemist poeetilise liialdusega, sest nii palju kui ma inimesi jälgides õppinud olen, tean, et inimesed on kõigeks võimelised, kui asi puudutab võimu ja raha. Tihtipeale pole need inimesed isegi oma nahaalsusest teadlikud. Ma ei arva, et kõik inimesed on seesugused, kuid selliseid leidub ja nad ei löö millegi ees risti ette. 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? Mulle oli sümpaatsem Jürka, sest hoolimata oma rumalusele, oli ta aus ja erakordselt töökas. Ta pürgis siiralt õndsuse poole ja õppinud teiste käest, et õnn saabub ainult läbi töö, rühkis ta oma viimse päevani maa peal. Pole olemas alatumat inimest kui seda, kes kasutab endast
annaabi.ee 
