M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
luku taha! Seda ma tegin. Igaüks oleks minu asemel seda teinud. Kujutage ette, et inimene on
nii suures hirmus ja hirm läheb aina suuremaks j a kogu aeg ikka hullemaks ja hullemaks ja
peaaru läheb segi ja silma ees on järjest kõiksugu kõledad asjad, -- siis viimaks mõtled, et kui
ma nüüd oleks teine neist poistest ja oleks üleval seal toas ja uks oleks lukust lahti
ja . . .»
Ta jäi vait, tegi nagu1 imestunud näo, keeras tasakesi pead ja kui ta pilk mind tabas, siis
tõusin
üles ja läksin välja. Mõtlesin, et kui ma natuke ringi käin ja aru pean, siis oskan paremini
seletada, kuidas see juhtus, et meid hommikul enam toas polnud. Jalutasin siis ringi ja
mõtlesin.
Aga kaugele ma ei julgenud minna, muidu ta oleks kedagi mulle järele saatnud. Hilja
õhtupoolel
läksid inimesed kõik ära; ma läksin siis tuppa ja jutustasin talje, et mina ja Sid olime kära ja