Nafta
katalüsaatorite abil kombineeritavad. See omadus innustas keemikuid terve inimpõlve vältel
neid molekule aina uutmoodi kokku klapitades välja töötama üha uusi kasulikke materjale,
millest tänapäeval saab valmistada kõike alates kuulivestidest ja lõpetades hambaharjadega.
Koostis
Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu.
Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid, mida Markovnikov
nimetas nafteenideks, ning vähesel määral aromaatsed ühendid. Elemendiline sisaldus:
süsinik (82...87%), vesinik (12...15%), väävel (esineb naftas peamiselt vesiniksulfiidi H 2S
ning orgaaniliste ühenditena - 1,5%), lämmastik (0,5%) ning hapnik (0,5%). Mida suurem on
lisandite sisaldus, seda suurem on nafta tihedus.
Nafta sisaldab nii hargnemata kui ka hargnenud ahelaga isomeere. Näiteks oktaani 18st
võimalikust isomeerist on leitud naftast 17, nonaani 35st võimalikust isomeerist aga 24.