Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse
aega.
Kõige ohtlikum on põhjavee reostumine püsivate ohtlike ainetega. Kuigi
taimekasvatuses kasutatavatest pestitsiididest eelistatakse neid, mis seotakse mullaosakeste
poolt ja lagunevad suhteliselt kiiresti, püsivad ebasoodsate asjaolude (näiteks suur sadu
paealal vahetult pärast pritsimist) kokkusattumisel põhjavette sattunud mürkkemikaalid seal
kaua.
Põhjavette sattunud naftasaadused on seal suhteliselt püsivad. Aeroobsetes tingimustes
osa naftatasaadustest lagundatakse bakterite elutegevuse tulemusena, anaeroobses põhjavees
toimub vaid lahjenemine ja hajumine. Lahustamatud naftasaadused või põlevkiviõli, mis
esineb põhjavees eraldi kihina, lagunevad äärmiselt aeglaselt. Selline ulatuslik reostuskolle on
näiteks endise Tapa sõjaväelennuvälja ümbruses (joonis 9). Reostunud ala pindalaliselt enam
ei laiene, kuid vees lahustunud naftasaadused võivad liikuda ka sügavamatesse veekihtidesse.