Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse. Viskoossust määratakse vedelatel naftaproduktidel, nn njuutonilistele vedelikele, mille viskoossus ei sõltu libisemiskiirusest. Mittenjuutoniliste (setetega) vedelike puhul see nii ei ole. See fenomen põhjustab erineva läbimõõduga viskosimeetrite mõju määratud viskossuse tulemustele. Viskoosssuse väljendamine Viskoossuse suurust võib väljendada absoluutsena dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse ühikutes või suhtelistes ühikutes. Dünaamiline viskoossus on õli sisemine takistus voolamisele.
Ta kasvab aga ka molekulisse tsükli ja polaarsete gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse. Viskoossust määratakse vedelatel naftaproduktidel, nn njuutonilistele vedelikele, mille viskoossus ei sõltu libisemiskiirusest. Mittenjuutoniliste (setetega) vedelike puhul see nii ei ole. See fenomen põhjustab erineva läbimõõduga viskosimeetrite mõju määratud viskossuse tulemustele. Viskoosssuse väljendamine Viskoossuse suurust võib väljendada absoluutsena dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse ühikutes või suhtelistes ühikutes. Dünaamiline viskoossus on õli sisemine takistus voolamisele.