Nafta
hapniku-süsiniku ja vesiniku-süsiniku aatomite suhte põhjal. Samuti lisandina
esinevate heteroelementide (N,O,S) ja metallorgaaniliste ühendite abil. Ühed
niisugustest segudest ongi looduslikud bituumenid. Eespool loetletud koostisosadele
lisandub veel mineraalne aine. Eestis kasutatava klassifikatsiooni järgi kuulub ka
nafta looduslike bituumenite hulka.
Nafta kui kõmukõlalise maavara nimetamine Eesti maavarade kontekstis on pigem
eksitav kui tõsimeelsemat laadi. Siiski ei saa eitada naftaprobleemi reaalsemaid
tagamaid. Esmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19.
sajandi keskel. 1905.a. saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel
naftalaadset vedelikku. Siin tehti ka aastatel 1912-1924 mõningaid puurumisi, millega
seostuvad mitmed spekulatsioonid ning mille kohta puuduvad vähegi usaldusväärsed
andmed. Kuuekümnendatel aastatel Kuressaare linna rajatud puuraugus täheldati
mõnesentimeetrise lubjakivikihi läbiimbumist musta naftabituumeniga
annaabi.ee 
