Nafta
tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses
hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi
juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on
kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses
Orduviitsiumi kivimikompleksis ja, teiseks, Kärdla hiidmeteoriidi plahvatusega
tekitatud teisene poorsus selle piirkonna kivimites. Sellest kõigest piisas
naftapiisakeste fikseerimiseks kivimeis, kuid mitte enamaks.
Nafta leiukohtade esinemise tõenäosuse analüüs
Teatavasti nafta esinemise eelduseks mõnel maa-alal on selle territooriumi aluspõhja
setteline iseloom, eriti orgaanilisi aineid sisaldavate kivimite esinemine. Sellelt
seisukohalt vaadeldes Eesti kuulub maade hulka, kus nafta esinemine põhimõttelisest
pole võimatu. Meie aluspõhja nooremates lademetes, Devoni liivakivides, terves
annaabi.ee 
