Nafta
määral süsivesinike rännak ja oksüdatsioon. Neid ei saa ka siduda mingi kindla
bituumse kivimiga. Suuremalt jaolt nende leidude algaine on tõenäoliselt pärit
samadest kivimitest, millest need asfaltiidid leitakse. Mõned võiksid küll pärit olla ka
rändavast naftast niisugust võimalust ei saa eitada, - ei saa aga pidada neid
suuremate naftalademete olemasolu kindlaks tunnuseks.
Üheks tuntud heaks naftaotsimise juhiseks on maagaasi esinemised. Tuntud on Põhja-
Eesti rannikul avanev maagaas (Keri, Ihasalu, Viinistu jt.) oma pideva ja laialdase
esinemisega. Geoloogide poolt püstitati selle maagaasi seletuseks kaks oletust. Esiteks
Doss arvab, et see gaas on pärit diktüoneemakildast, mis peaks asuma Soome lahe
põhjas murrangulises alangus. Teine oletus on tehtud Mikwitzi poolt, kes arvab, et
Soome lahe diluviaalsetes setetes leidub rohkesti turvast ja see oleks mõeldav gaaside
emakivimina
annaabi.ee 
