ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS
vedelkütusega töötav sisepõlemismootor leviks laialdaselmalt.
Loodi palju erinevaid neljataktilisi mootoreid, mis töötaksid nii bensiiniga kui ka palju odavamate
vedelkütustega, nagu näiteks petrooleumi ja isegi toornaftaga. Laialdaselt levis mootor, mida
välismaal nimetati kalorisaatormootoriks, Venemaal aga lihtsalt naftamootoriks.
Mida kujutab endast see mootor? Naftamootoril on üks silinder, kolb ja hooratta väntvõll. Esimesed
naftamootorid töötasid nagu gaasi ja bensiinimootoridki nelja taktiga, kuid silindrisse ei imetud
mitte gaasi või auru ja õhu töösegu, vaid ainult õhku. Silindri ülemine osa oli ühendatud suure
õõnsa kerega, mida nimetati kalorisaatoriks ehk kuumpeaks. Enne käivitamist kuumutati see kera
leeklambiga punaseks. Kera vastas silindri ülemises osas, asetses eriline seade, mille kaudu võis
sisse pritsida naftat. Sellist seadet nimetati pihustiks (vt lisa 11.)
Milles siis seisnes selle moortori eelis