Õnneliku inimese portree
lihtinimesi. Hoolimata tegeliku prototüübi juba ammu mulla alla maetud kolletunud säilmetest
naeratab portree muuseumi seinal oma veidrat naeratust tuhandete inimeste silme all. Ta
naeratab, aga ometi ei kiputa tema kohta iseloomustava sõnana kasutama ei õnnelikkust ega
rõõmu.
Teatriembleemidel vastandlikke emotsioone narride nägudel kohates saab kohe näpuga
näidata allapoole suunatud suunurki, öeldes, et ta on kurb ning naervale näole osutades, et ta
on rõõmus. Naeratav inimene on rõõmus. Aga kas ta on ka õnnelik? Maalitagu õnneliku
inimese portree õlivärvidega mõne kunstigalerii seinale, kujutatagu õnnelikku inimest
vananeva kunstnikuna elutruul pildil või joonistagu laps pea piirjoonte tähistamiseks suure
ringi ja vedagu selle keskele kahe silmatäpi alla pikali kukkunud kuu - kas see näitab veel
inimeste õnnelikkust ning kavalat päikeselaiku nende silmis, mis särab ka siis, kui päike ei
paista?
annaabi.ee 
