Miks vargamäelased õnne ei leinud?
Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi
inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles
kõvasti. Andes uskus, et tuleb teha tööd ja näha vaeva, siis tuleb ka armastus. Nii rabas Andres tööd
teha, lootes, et lõpuks tuleb ka tema õnn ja armastus, kuid see jäigi vaid unistuseks.
Ajapikku olid inimste naerusuud asendunud tõsiste nägudega. Lapsed, kes varem igal pool rõõmsalt
ringi jooksid, hakkasid isa eest oma rõõmu varjama, sest nad teadsid, et isale see ei meeldiks. Krõõt
oli muutunud vaikseks, kuulates mehe sõna ka siis, kui tema jõud oli otsa saamas. Peale Krõõda
surma sai Vargamäe perenaiseks Mari, kes varem oli rõõmus ja laulis, kuid nüüd oli ka tema rõõm
otsa saanud. Laste suureks sirgudes ei leidnud nemadki, et nende õnn seonduks Vargamäega.