"naerunatukestki" - 1 õppematerjal

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

ehk olgu siis kirikus. Kui kõik kohad olid tungil täis, libises surnumatja oma mustade kinnastega vaikselt mööda tuba, viimaseid toimetusi tehes, inimesi ja esemeid korraldades; ta liikus tasa kui kass. Ta ei rääkinud, ta juhtis inimesi, aitas hilinenud sisse, avas läbikäigutee, ja tegi seda kõike peanoogutuste ja käeliigutustega. Siis läks ta jälle oma kohale seina ääres. Ta oli kõige vaiksem, hiilivam, vargsi liikuvam mees, keda ma iialgi olen näinud, ta näol polnud naerunatukestki. Oli harmoonium üüritud -- katkine harmoonium -- ja kui kõik oli valmis, istus üks noor naine harmooniumi 389 ette ja hakkas seda sõtkuma, nii et see viiksus ja kiunus. Kõik laulsid kaasa ja minu arvates oli Peter ainus, kel oli hea olla. Siis tõusis pastor Hobson pikkamisi ja pühalikult ja hakkas kõnelema. Ja samal silmapilgul algas keldris kõige kõledam kära. Kärategijaks oli ainult koer, aga ta tegi nii kanget müra ja