Eesti kergejõustiku ajalugu
vaeva ja pingutustega rajatud jõetagune spordiplats üsna mahajäetud mulje. Süngetel
okupatsiooniaastatel jäid Paide staadioni rajad muidugi veel enam rääma.
Paide staadioni kõrval ei saa jätta nimetamata veel ühte keskset kohta Paide Vallimäge.
Siin sai pargiteedel 100 meetrit joosta peaaegu viiel normaallaiusega rajal. Rajakate oli
kokkutambitud peentest kividest ning ringteel oli tõuse ja langusi. Kõva rajakate lõhkus
naelikuid. Vallimäe põliste puude all viidi läbi mitmeid maakondliku ulatusega võistlusi,
aga ka suuremaid üritusi 1930. aastal toimusid siin vabariigi esivõistlused
murdmaajooksus.
Vallimäel harrastati edukalt teisigi alasid peale jooksude. Kuuli tõugati vallitorni esisel
vanal tenniseväljakul, ketast tuli heita vallitorni taga. Pikema oda lennu korral sattus see
puutüvesse või raksatas kivimüüri.
Enne ja peale sõda kasutati sportimispaigana ka praegust kutsekooli spordiplatsi, mis Erni