Juhan Smuul „Polkovniku lesk“
Tegemist on ebahariliku näidendiga, kus näidendi enda
autor ja ka Remark olid eraldi tegelased. Nende jutt oli sümpaatne, taibukas, leidlik ja ka
veidi üllatav. Nad juhtisid tähelepanu sellistele asjaoludele, mille peale poleks ise tulnud.
Vürtsi lisas ka tohutult egoistlik, naiivne ja rumal peategelane, kelle tegevus oli nii jabur,
et.oli isegi vaimukas. Samas sokeeris peategelane mind, sest mõistsin, et maailmas on
päriselt ka sellised inimesed olemas, kes peavad end maailma nabadeks ning on samal
ajal nii rumalad, et nad ei saa ise ka aru, mida nad teevad. Meenusid ka mõned tänapäeva
noored inimesed, kuigi viimased pole õnneks nii naiivsed ning enda kesksed. Sellele
näidendile sobib ideaalselt tsitaat Einsteinilt: ,,Tarkuse ja rumaluse vaje seisneb selles, et
rumalusel pole piire." Olen veendunud, et see vastab tõele.
annaabi.ee 
