Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel.
Titaanisulamid taluvad temperatuuri kuni 600 kraadi C, kuid titaani- ja molübdeenisulam võib töötada temperatuuril 1500 kraadi C. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Seega on titaan väga mitmekülgselt kasutatav ja vajalik metall peaaegu kõikjal. Tähtsamad ühendid või sulamid: Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt
järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on titaani veidi rohkem, kui süsinikku (0,2 %). Titaan on mehhaaniliselt kergesti töödeldav, hästi sepistatav, kergesti valtsitav lehtedeks, lintideks ja isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt
annaabi.ee 
