Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses
Metall kattub õhus NiO kaitsekihiga
ning on püsiv kuni umbes 800 °C.
Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib nikkel väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti
lahja HNO3-ga, kontsentreeritud HNO3 toimel passiveerub.
Nikkel ei reageerileeliste lahustega (ega sulandid, ka mitte vedel NH3), nikkel reageerib (õhu
juuresolekul) NH3 vesilahusega.
Alles üle 550 °C oksüdeerub nikkel sulatatud NaOH toimel (viimane redutseerub seejuures
vaba naatriumini): 2Ni + 2NaOH → 2NiO + 2Na + H2 .
Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv.
Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid (hüdriide, millest püsivam on NiH, saadakse
kaudselt).
Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa (peendispersse) nikli reageerimisel NH3-ga (300–
450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N.
Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle
F2 suhtes