Karusloomakasvatus
sellisel juhul saab kõrgeväärtusliku karusnaha ja sellest tulenevalt maksimaalset kasumit.
Naaritsad on vastuvõtlikud mõningatele viirushaigustele: plasmotsütoos, viiruslik enteriit.
Viimase vastu on vajalik vaktsineerimine. Plasmotsütoosi kindlakstegemiseks tuleb võtta
kõigilt tõuloomadelt vereproovid ja saata laboratooriumi uurimiseks. Nakatunud loomad tuleb
tappa, sest vaktsiini ei ole.
Ka naaritsanaha tootmisel tuleb kattetuluks 1,30 krooni iga investeeritud krooni kohta.
Eeltingimuseks on siiski kõrgeväärtuslik tõuloom ja taluniku algteadmised.
Kuna karusnaha turusituatsioon on üsnagi kõikuv, on riski hajutamise mõttes hea alustada
lisaks karusloomade kasvatamisele veel mõne muu tegevusalaga. Võimalik on ka
karusloomade kasvatamine põhitöö kõrvalt. Sellistel puhkudel ei ole põhikarja arv eriti suur,
töö käigus saab omandada kogemusi ning tekib vilumus