Vilde oli istutanud selle kase. Vanavanaema koos oma perega said elada teisel korrusel, sest esimesel korrusel oli suur kaminasaal, kus peeti pidusid, pulmi ja muid üritusi. Lapsed käisid kohalikus Keila koolis. Maija (minu vanaema) peale kooli lõpetamist läks edasi õppima Tallinna ning jäi sinna elama. Kui oli mehele minek, siis pulmad peeti E. Vilde endises Karjaküla majas suures kaminasaalis. Vanavanaema elas ikka sealsamas edasi ning töötas naaritsafarmis. Praegu sellest majast pole jäänud midagi ainult varemed, aga E.Vilde kask on alles ning kasvab edasi. FOTO 6 Sellel pildil (1967) ongi minu vanavanaema oma kasvandikuga. Kokku töötas minu vanavanaema naaritsafarmis kasvatades naaritsaid 26 aastat. Hea töö eest sai minu vanavanaema mitu ordenit ja aukirju. Nagu austatud sovhoosi töötajale anti talle Keila linnas korteri, kus ta elas 15. aastat, siis hiljem kolis ta Tallinna minu vanaema juurde, kus ta ka suri.
Söödetakse põhimõtte järgi mis minkidele on hea, see rebastele on ülihea. Vaadatakse, et oleks 40% proteiini energia osakaalust. Jälgitakse soolakogust kuna võib esineda soolamürgitust. Sööt peab olema alati värske. Sööda kontrollitakse laboris. Kahekordne söötmine algab peale poegimist kuni nahastumiseni (alustavad mai alguses, lõpetavad novembri alguses). Nahaloomadele enne nahastumist antakse 26-28 prot, 58 rasva. Jootmine on automaatiseeritud. Naaritsafarmis korraga töötab 5 söödatraktorit, rebasefarmis aga 6. Kahekordsel söötmisel 3-6 km päevas 7 tundi. Suvel tehakse kahes vahetuses. Üldse töölisi kokku on 70 inimest. Selle suve üleelamiseks tuli loomi pritsida veega (oli palav). Kasutavad kunstvalgustust päeva pikendamiseks enne paaritust. Tõuseb sperma kvaliteet. 1/3 isaseid on sellise reziimi all. Päev pikendatakse 20 minuti võrra. Nahkade hinnad on sel aastal sinirebastel 30%, hõberebastel 20%, naaritsatel 20% kõremad
annaabi.ee 
