peaaegu põlvitajaks. Teen samuti ja niimoodi madalas kohtume äraunustatud ajas. See on maaustavus, mida tunnevad lapsed sääl all, See on maaustavus, mida tunnevad põlvitajad. Kasva suureks, laps, ära unusta aega, mil kõndisid madalas! Vellokõnõ, tillokõnõ ullikõnõ, ubinakõnõ, küll sa makat magusalõ, küll sa ikõt halusalõ,. ku sa üles heränet är sa joht ikku ilmahki, naara iks egä asa pääle ummi paksõ põskiga, tsõõrikide silmiga, sõss sinno imä üsähtäs, maamakõnõ mudsahtas
Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ''Punaste õhtute purpur'' (1982), mis on Eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Hando on kirjutanud ka Võrukeelseid luuletusi. Võrukeelseid luuletusi on Runnel avaldanud kõigepealt lasteraamatus ,,Mere ääres, metsa taga", hiljem aeg-ajalt ka täiskasvanute luulekogudes. Vellokõnõ, tillokõnõ ullikõnõ, ubinakõnõ, küll sa makat magusalõ, küll sa ikõt halusalõ, ku sa üles heränet är sa joht ikku ilmahki, naara iks egä asa pääle ummi paksõ põskiga, tsõõrikide silmiga, sõss sinno imä üsähtäs, maamakõnõ mudsahtas. Tekstinäited VÕIB-OLLA ARMASTUS ON OOKEAN Hando Runnel Võib-olla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda - ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees,