BINAARSUHTED 4 Meie poolt vaadeldavad binaarsuhteid võib käsitleda kui vastavuse erijuhtu, kus lähte- ja sihthulk langavad kokku (D()=R()=A). Tähistame järgnevas binaarsuhet tähega R AxA. Binaarsuhet on mugav interpreteerida suhte graafiga - s.o. orienteeritud graaf, kus hulga A elemendid vastavad tippudele ja seosed elementide vahel - kaartele. Suhte võime esitada binaarmaatriksina (naabrusmaatriksina). Näide. Hulga A={a,b,c,d,e} elementideks on arvutikomponendid: a-sisendseade, b- aritmeetika- loogikaseade, c-juhtseade, d-mälu, e-väljundseade. Binaarsuhe R seob kahte elementi, kui esimene seade annab teisele infot arvuti töö käigus. a b c d e a 1 1 1 1 0 b 0 1 1 1 1 R= c 1 1 1 1 1
funktsioon; täielikult määratud funktsioon; sürjektsioon; injektsioon; bijektsioon? BINAARSUHTED Meie poolt vaadeldavad binaarsuhteid võib käsitleda kui vastavuse erijuhtu, kus lähte- ja sihthulk langavad kokku (D()=R()=A). Tähistame järgnevas binaarsuhet tähega R AxA. Binaarsuhet on mugav interpreteerida suhte graafiga - s.o. orienteeritud graaf, kus hulga A elemendid vastavad tippudele ja seosed elementide vahel - kaartele. Suhte võime esitada binaarmaatriksina (naabrusmaatriksina). Näide. Hulga A={a,b,c,d,e} elementideks on arvutikomponendid: a-sisendseade, b- aritmeetika- loogikaseade, c-juhtseade, d-mälu, e-väljundseade. Binaarsuhe R seob kahte elementi, kui esimene seade annab teisele infot arvuti töö käigus. a b c d e a 1 1 1 1 0 b 0 1 1 1 1 R= c 1 1 1 1 1
[35]. Märgendatud puud. Puude esitamine arvuti mälus. Märgendatud puu korral on igale puu tipule omistatud konkreetne naturaalarvuline tähis hulgast {1,2,...n}. Reaalsetes rakendustes tegeldaksegi rohkem märgendatud puudega (neid puudutav teooria on seetõttu ka mahukam), märgendamata puid uuritakse suures osas vaid matemaatilistel ning arvutustehnilistel kaalutlustel. Märgendatud puude esitusviisid arvutimälus: a). Naabrusmaatriksina- traditsiooniline graafi esitusviis, kus nii maatriksi ridadele kui ka veergudele vastavad graafi tipud ning 1'ga on tähistatud elemendid, kus kahe tipu vahel leidub serv. Ebaefektiivne ning mälu raiskav esitusviis. Vajadus mälus järele: b). Servade loendina- servade loendi puhul on puu esitatud kaheelemendiliste järjenditena, kus järjendi komponentideks on puu tipud, mida serv ühendab. Tunduvalt efektiivsem esitusviis naabrusmaatriksist. Vajadus mälu järele: 2n. c)