ning ehitavad Marsi-maja. Marsi-maja on viie kuni kuue meetrise läbimõõduga ning peaks end ise lahti pakkima umbes 15 minutiga. Selles saaks kaks inimest Marsil elada vähemalt kaks nädalat. Kuigi Tartus ehitatava Marsi-maja prototüüp ei jõua tegelikult kunagi kosmosesse on see suur samm selle poole, et tulevikus oleks võimalik selline maja kokkupakituna raketiga Marsile saata ning et inimesed võiksid ka tegelikult naaberplaneedil sellises majas hakkama saada. Kosmosereis Marsile ei ole kergesti teostatav, kuid teaduse ja tehnoloogia arenemisel veelgi, olen kindel, et lähistulevikus on see kosmosereis täiesti võimalik. Samuti uuritakse aja jooksul ka teisi erinevaid planeete rohkem ning võib arvata, et kunagi on võimalik reisimine ka kaugemal asuvatele planeetidele.
magnetväja piirkond, maakera magnetosfäär, moodustab planeetidevahelises magnetväljas õõnsuse. Seega on Maa magnetosfäär meid ümbritsev ilmaruumi piirkond, kus plasma käitumist juhib Maa magnetväli. Ühtlasi varjestab magnetväli maakera päikesetuule eest ja osaleb sedasi elu võimaldamisel Maal. Kui magnetväli puuduks või oleks tegelikust nõrgem, puhuks päikesetuul Maa atmosfääri ja vesikonna ajapikku ilmaruumi. Nii on läinud näiteks Marsil, Maa naaberplaneedil, mille magnetväli on üpris nõrk. Magnetosfäär ja planeetidevaheline magnetväli on üleni kokkupuutes. Mõlemad väljad painduvad üksteisele vastu. Piirkonnas, kus Maa magnetväli ja planeetidevaheline magnetväli on erisuunalised, võivad magnetväljad teineteisega liituda. Seda liitumist nimetatakse rekonnektsiooniks. Kui magnetväljad on liitunud, pääsevad päikesetuule osakesed magnetosfääri. Kõige tõhusamalt toimub liitumine magnetosfääri päevapoolel, kust pääseb
poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljaspool planeet Maad leidub elu. Uurimistöö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate planeet Marsist. Teises peatükis on kirjutatud ettevalmistustest Marsile minemisest. Kolmandas peatükis on käsitletud Marsi uurimist ning neljandas peatükis saame teada, kuidas kavatsevad teadlased planeet Marsi enda valdustesse võtta ehk koloniseerida. Töö sisaldab ka sissejuhatust ja kokkuvõtet. Tööl on lisadena kolm pilti. 1.Marss
annaabi.ee 
