leida. Nimelt tapab kosmosekiirgus selle planeedi pinnal ilma kaitsevahenditeta kõik elava. Sojourner Marsikulgur Sojourne jätkasr oma reisi punase planeedi pinnal. Juba uuritud Barnacle Billi nimelise kivi juurest sõitis ta umbes meetri jagu maad ja jõudis uue ja suurema Yogi- nimelise kivi juurde. Nüüd ootavad teadlased Maal uusi analüüse. Juba esimesed fotod ja analüüsid Marsilt on muutnud seniseid seisukohti meie naaberplaneedi suhtes. Sojourner ja marsisond Pathfinder on praegu väga heas korras ning ilmelt ületab nende töö teadlaste ootused. Kui uudistes räägitakse, kuidas teadlased Maalt Sojournerit juhivad, siis ei mõelda selle all sellist juhtimist, millega meie oleme harjunud. Maa on Marsist ikkagi 190 miljoni kilomeetri kaugusel, ning Sojournerit ei saa liigutada nagu tavalist raadio teel juhitavat mänguautot. Sojourneri liikumist juhitakse tema mälusse salvestatavate arvutiprogrammide
pilve kuju ebaühtlased ja killustatud, mis on jõulise konvektsioonisoojuse liikumise tagajärg, millele annab jõudu päikesekiirgus jasee kütab atmosfääri. Venelased kavatsevad Veenusele minna Venemaa kavandab 2016. aastal Veenusele saata uue missiooni. Venemaa on kutsunud VeneraD nimelises missioonis osalema ka Euroopa teadlasi. Uus missioon peaks andma vastuse mitmetele viimasel ajal tõstatatud küsimustele salapärase naaberplaneedi kohta. Seetõttu peaksid Veenusele lähetatava kosmoseaparaadi pardal seniste plaanide järgi paiknema tundlikud mõõteaparaadid ja sondid Veenuse atmosfääri uurimiseks ning maandurid. Praeguseks missiooni tõsiseimaks valupunktiks saab selle rahastamine majanduskriisi ajal. Kavandatav missioon kujuneb uueks katseks, millega Vene teadlased üritavad Veenust uurida koos eurooplastega. Eelmine katse EVE (European Venus
tuleb kindlasti astuda ka järgmine samm: saata inimene punasele planeedile. 4.Vallutamine Püsiasunduse loomine naaberplaneedil ei ole enam kauge unistus. Plaanid on juba tehtud ja ootavad vaid rahastamist. Ja ehk ei rahuldu me ühel päeval enam kinni kaetud kosmosejaamadega, vaid võtame kogu planeedi oma valdusse. Aastal 1952 kirjutas hilisem menukirjanik Arthur C. Clarke väikese romaani pealkirjaga ,,Marsi liivad". See oli esimene katse kirjeldada meie naaberplaneedi kolonoseerimist ja pole kahtlust, et romaanist sai inspiratsiooniallikas, paljudele hiljem punast planeeti uurinud teadlastele. Clarke kirjeldas suuri kuppellinnu, kus sai ringi liikuda nagu maal. Seal olid punased kõrbed ja rohelised taimed. Kuid mis kõige parem: temperatuur oli nii kõrge ja õhk nii tihe, et väljas käimiseks piisas polaarriietusest ja hapnikumaskist. Tänu Marsi ümber tiirlevate kosmosesondidele on meile teada iga kivi sellel planeedil juba enne,
annaabi.ee 
