suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid lainepikkuseid( enamus valgusallikad) 3)koherentsed valguslained- võrdse sadegusega, faasinihe on muutumatu, käigu vahe on ½ perioodi ehk muutumatu ja laine kuju on muutumatu. Sekundaarlained interfereeruvad. (+joon.) b-max. v min. kaugus ekraanil otsesihist; d-naaberpilude vahekaugus; -laine kõrvelekalle otsesihist; a-ekraani kaugus piludest; -lainete käiguvahe ekraanil. Ekraanil punktis A tekib max., kui =k ja min. kui =(k+½) kus k=0+-1+-2+-... k saab väärtusi om. Joon. Põhjal tan=b/a sin=/d. Väikeste nurkade korral /d=b/a. kui punktis A on max. siis =k ja tähtsaim valem lainete pikkuseid kiirgustel väljendab =db/ka Kaksikpilu ja polükromaatne valgus (difraktsioonispektrid joonisel, nagu katseski) Valguslaine on ristlaine
Selgita sõnaliselt, difraktsioonivõre valemi alusel ja joonise abil difraktsioonivõre omadust lahutada valge valgus värviliseks spektriks. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Kui läbipaistvate pilude (või peegelduvate ribade) laius on a, läbipaistmatute vahemike (või valgust hajutavate ribade) laius aga b, siis nimetatakse suurust c=a+b difraktsioonivõre konstandiks. Naaberpilude servadelt lähtuvate lainete käiguvahe võrdub lõigu AC pikkusega. Kui sellele lõigule mahub täisarv lainepikkusi, siis kõikidest piludest lähtuvad lained liitudes tugevdavad üksteist. Kolmnurgast ABC saab leida kaateti AC pikkuse: |AC| = |AB|sin f=c sin f. Maksimumid paistavad nurga f all, mis on määratav tingimusest C* sin f=+/- k kus k =0, l, 2, ... 10.Milles seisneb valguse dispersiooni nähtus?
konda, tõkke või ava ääre taha). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Tasalaine difraktsioonil ühelt pilult tekib esimene miinimum kaldenurga korral, mis rahuldab tingimust sin = / b, kus on kasutatava valguse lainepikkus ja b - pilu laius. Difraktsioonivõre on ühesugustest korrapäraselt paiknevatest piludest koosnev süsteem. Naaberpilude vastavate äärte vahekaugust nimetatakse võrekonstandiks d. d = a + b, kus b on pilu laius ja a piludevahelise ala laius. Nurk , mille võrra difraktsioonivõret läbiv valgus oma esialgsest suunast kõrvale kaldub, on määratud selle valguse lainepikkusega: d sin = m (nn. difraktsioonivõre valem), kus m on täisarv (spektri järk). Seetõttu kasutatakse difraktsioonivõret dispergeeriva (valgust spektriks lahutava) seadmena.
konda, tõkke või ava ääre taha). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Tasalaine difraktsioonil ühelt pilult tekib esimene miinimum kaldenurga korral, mis rahuldab tingimust sin = / b, kus on kasutatava valguse lainepikkus ja b - pilu laius. Difraktsioonivõre on ühesugustest korrapäraselt paiknevatest piludest koosnev süsteem. Naaberpilude vastavate äärte vahekaugust nimetatakse võrekonstandiks d. d = a + b, kus b on pilu laius ja a piludevahelise ala laius. Nurk , mille võrra difraktsioonivõret läbiv valgus oma esialgsest suunast kõrvale kaldub, on määratud selle valguse lainepikkusega: d sin = n , kus n on täisarv (spektri järk). Seetõttu kasutatakse difraktsioonivõret dispergeeriva (valgust spektriks lahutava) seadmena.
konda, tõkke või ava ääre taha). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. 20 Tasalaine difraktsioonil ühelt pilult tekib esimene miinimum kaldenurga korral, mis rahuldab tingimust sin = / b, kus on kasutatava valguse lainepikkus ja b - pilu laius. Difraktsioonivõre on ühesugustest korrapäraselt paiknevatest piludest koosnev süsteem. Naaberpilude vastavate äärte vahekaugust nimetatakse võrekonstandiks d. d = a + b, kus b on pilu laius ja a piludevahelise ala laius. Nurk , mille võrra difraktsioonivõret läbiv valgus oma esialgsest suunast kõrvale kaldub, on määratud selle valguse lainepikkusega: d sin = n , kus n on täisarv (spektri järk). Seetõttu kasutatakse difraktsioonivõret dispergeeriva (valgust spektriks lahutava) seadmena.
annaabi.ee 
