Miks ja kuidas on muutunud matmiskombed läbi aegade?
kõrgematele kohtadele. Sellest võib järeldada, et inimesed ei tahtnud, et surnud enda
kodu üles leiaks ja neid kiusama või piinama ei tuleks. Lisaks surnute kartmisele
viitab see, et laibad olid arvatavasti kinni seotud. Viimast arvatavasti selle tõttu, et
lahkunud end hauast kuidagi välja ei päästaks.
Nooremal pronksiajal hakati surnuid sängitama kivikirstkalmetesse. See
toimus arvatavasti sellepärast, et eestlased said naaberpiirkondadelt inspiratsiooni ja
eeskuju. Kivikirstkalmed olid 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring, kus keskel asus
perekonnapea, tema kõrval asetses tavaliselt tema naine või siis ka harvemal juhul
tema laps. Seejuures iga suguvõsa valis endale ise kivikirstkalme asukoha.
Kusjuures kivikirstkalmed polnud ainukesed kalmed nooremal pronksiajal. Lisaks olid
ka laevkalmed, mis tulid ka naaberpiirkondadelt. Nende keskele rajati kivikirstud,
kuhu puisati põletatud surnute tuhk.