Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist
Kirjutasin katseklaasidele markeriga märgised peale, et
neid mitte segi ajada. Ühes katseklaasis igast paarist oli väävelhappelahus, teises
naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erines. Algul täitsin 4 katseklaasi
H2SO4lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3(6 ml). Erineva kontsentratsiooniga NaS2O3lahused
valmistasin järgmiselt:
1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust,
2)teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett,
3)kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett,
4)neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett.
Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil
lahus on muutus häguseks. Selleks võtsin esimese katseklaaside paari ja valasin lahused ühte
katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda
ümber pöörates. Samal momendil panin käima stopperi, et fikseerida katse algus ning, kui
tekkis hägu, panin stopperi kinni ja fikseerisin katse lõpu