pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei vaju enam liibi taignakihi alusplaadini. Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse miif,ramine Painde- ja survetugevuse miiiiramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mS6tmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks voetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi viiltel n6usse, millesse on eelnevalt moodetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse intensiivselt 60
lauda.Taigna0lejaiik ldigataksenoagamahaja dngas asetarakse Vical' aparaadin6ela alla. Iga 30 sekmdi jiirel tastaksendelal kukkuda kuid taignasse, uues kohas,mitte ldhemalkui 5 mm kauguseleelmisest.Pealeiga kirkkumist puhastatakse n6e1hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi momendini, vettevalamisert kui n6el ei vaju enamlabi taignakihi alusplaadini.Pealetardumisealgustlastaksendelal kipsi kukkudatardumiseldppemisemdlhamiseksniisugustevaherleg4kui palju kulub Vicat' aparaadin6elauueksiilesseadmiseks. Tardumiseldpuks on ajavahemikkipsi vettevalamisehetkestmomendini,kui n6el ei vaju enamtaignassetile 1 mm. Kipsitaignatardumisajadon toodudpunktis 5.3. 4.4 Painde-ja survetugevusemaeramine Painde-ja suvetugevusemddramiseks valnistatakseoomEalkonsistentsest taignastkolm proovikeha.
annaabi.ee 
